Tartu korterihinnad ületasid buumi tipu

„Kinnisvaraomanikud võivad rõõmustada, kuid ostjatele on see samapalju nukker uudis,“ lausus Pindi Kinnisvara juhatuse liige Sooman ja lisas, et tegemist on ilmselgelt märgilise sündmusega.

„Samas on Tartu turu areng olnud loogiline - linna elanikkond sai masuga veidi vähem pihta, sellevõrra on ka taastumine olnud kiirem,“ rääkis Sooman. Võrdluseks, kui Tallinnas langes majanduskriisiga keskmine korteri hind 59 protsendi võrra, siis Tartus oli langus 46 protsenti.

„Iseasi, kas selline tõus on ka pikemas perspektiivis ostjatele vastuvõetav, sest kunagisel turu õilmitsemise ajal tehti Tartu linnas üle 200 korteritehingu kuus, praegu on neid pea kaks korda vähem,“ lisas Sooman.

Kindlustunne langes

Igakuiselt mõõdetav tarbijate kindlustunde indikaator langes veebruaris viimase pooleteise aasta madalaimale tasemele, mis osaliselt kandub ka kinnisvaraturule. Veebruaris oli Eesti Konjunktuuriinstituudi mõõdetav tarbijate kindlustunde indikaator -8, viimati oli see nii madal 2013. aasta septembris.

Soomani sõnul on üleüldine kindlustunne hea lakmuspaber muu hulgas ka kinnisvaraturule. „Kui elanikud ennast majanduslikult ebakindlalt tunnevad, siis ei käi jutt ainult piimapaki hinnast, vaid peegeldab ka olukorda püsikaupade- ning kinnisvaraturul,“ lausus ta.

„Pikaajalisi järeldusi pole mõtet ühe kuu baasilt teha, aga mõtteainet on maa ja ilm. Ostjatele käivad buumilähedased hinnad juba üle jõu ja see süvendab kindlusetust,“ lisas ta.

Olematu reaalpalga muutus teeb murelikuks

Ehkki kinnisvarahinnad kõiguvad Tallinnas ja Tartus buumitipu lähedal, näitab reaalpalga analüüs, et alates 2007. aastast pole see sisuliselt muutunud.

„Palusime Eesti Konjunktuuriinstituudil arvutada välja, kui palju on inimeste palgad tõusnud siis, kui võtame arvesse ka inflatsiooni. Tulemus oli jahmatav - sisuliselt pole masueelse ajaga võrreldes olulist muutust toimunud, meie reaalne ostuvõimekus on kasvanud vähem kui 10 protsendi võrra,“ ütles Sooman.

„Tahes-tahtmata paneb see teadmine kalkuleerima, et kui inimeste jõukus pole suurenenud, tehingute arv on toonasest ajast palju madalam, kinnisvarapakkumiste arv on tõusuteel ning erinevalt „vanadest headest aegadest“ ollakse maailma majanduse suhtes märksa konservatiivsemad, siis kuidas saab meie praegune kiire kinnisvara hindade kasv olla jätkusuutlik,“ arutles ta.